“Just praegu on õige aeg võtta ette suvine jalahooldus, et võiks häbenemata lahtiste kingadega tänaval käia,” lausub Enel Mölter ja tuletab meelde suvist kuldreeglit ehk vajadust niisutada jalgu iga päev kreemiga.
“Kui jalgu korralikult niisutada, võib ennetada nii kannalõhesid kui nahapaksendeid,” selgitab Tartu ilusalongi Marita ilu- ja terviseteeninduse kosmeetik-maniküürija-pediküürija Enel Mölter.
Tema jaoks pole saladuseks, et mõnedki naised käivad pediküürija juures kord aastas, et saaks häbenemata lahtiste kingadega ringi käia. Kui kord aastas võiks olla iga naise miinimumprogramm, siis jalgade parema enesetunde nimel soovitab Enel Mölter teha seda siiski kord kuus.
Pärast kreemitamist tõsta jalad kõrgemale
Käigu pediküürija juurde võiks võtta ette ka enne esimest põhjalikumat pediküüriseanssi kodus, sest kuigi vahendid selleks on poes saadaval, ei ole neil enamasti kaasas õpetust. “Spetsialist saab siis seletada ja õpetada, kuidas mida kasutada,” selgitab Mölter.
Igapäevases jalahoolduses on Mölteri sõnul kõige tähtsam korralik jalapesu koos jalavanniga, mille vette on lisatud lavendli- või eukalüptiõli, või siis vannisoola. “Jalad kipuvad tursuma just suviti, jalgadele mõjuvad rahustavalt lavendel ja eukalüpt,” lausub pediküürija.
Vannivette võib tilgutada ka põletikuvastast teepuuõli.
Kindlasti peaks raspeldama kandu ja päkki ka kodus ning kõige tähtsam on jalgu igal õhtul kreemitada. Kreemi soovitab Mölter osta apteegist, jalgade jaoks on parimad salitsüül- ja piimhapet sisaldavad kreemid, mis on õrnalt kooriva ja nahapaksendeid pehmendava toimega. Väga head on ka antiseptilise toimega ehk teepuuõli ja uureat sisaldavad kreemid. Pärast kreemitamist soovitab pediküürija istuda lihtsalt rahus jalad kõrgemale tõstetuna.
Ka võib poodidest leida jalgu niisutavaid maske, mis Mölteri sõnul enamasti sisaldavad sheavõid, kollast savi, glütseriini ja eeterlikke õlisid. “Jalamaskid on spaapediküüri osa, sest mõjuvad jalgadele lõõgastavalt,” selgitab ta.
Kreemitamine on äärmiselt oluline seepärast, et suvel kipub naha loomulik niiskustase ja elastsus kaduma. Päike ja tänavatolm kuivatavad jalgu, põhjustades nii sagedasi jalahädasid – kannalõhesid ja nahapaksendeid. “Lisaks on muidugi ka mitmeid haigusi, mis kannalõhede tekkimist soodustavad, näiteks diabeet, psoriaas, ihtüoos,” loetleb Mölter.
Kui kodune pediküür kannalõhedest ei vabasta, on see Mölteri sõnul märk, et tegu võib olla haiguse põhjustatud lõhedega ning siis peaks kindlasti nõu pidama kas pediküürija või nahaarstiga.
Ka peaks suvel vähendama survet jalatallale, sest seegi tekitab nahapaksendeid. “Eelkõige kimbutavad nahapaksendid neid, kes palju käivad või pika päeva vältel seisavad,” teab Mölter ja lisab, et mõnel inimesel on paksendite tekkeks ka geneetiline eelsoodumus.
Kuid nahapaksendid ohustavad näiteks ka ülekaalulisi, kel on jalgadele suurem surve. Survet jalale avaldavad ka kõrge kontsaga, liiga kitsad ning õhukese tallaga kingad.
Küüneseen armastab suvist soojust ja niiskust
Nahapaksenditest lahtisaamiseks tuleb sarvestunud surnud nahakiht enne kreemitamist kindlasti ära raspeldada, sest läbi surnud kihi ei pääse kreem nahka niisutama. Kui nahapaksendit ei raspelda, kipub lõhe sellele sisse kuivama ning see omakorda tekitab jalale rohkem vaevusi – lõhede kaudu pääseb organismi mustus ja tekitab põletikke.
Lisaks peaks Mölteri sõnul tähelepanu pöörama ka varbaküüntele, mida on koduste vahenditega korras hoida vast kõige raskem. Nimelt ei tohi varbaküüs ulatuda üle varba otsa ega ka olla liiga lühike. Ning küünenurgad peaksid olema ilusti näha, et need varvaste kokkusurumisel varba sisse ei pressiks. “Kui ise ei oska, tasub sellegi osas pediküürijalt nõu küsida,” soovitab Mölter.
Kui talvel jäävad küüneprobleemid sageli sokkidesse-saabastesse peitu, siis just suvel kipub ilmnema küüne- või jalaseende nakatumine. Loomulikult tuleb juba nakatunud jalgu korralikult ravida, kuid nakatumist on võimalik ka ennetada. “Suvine soe ja niiske aeg on küüneseene levikuks ideaalne,” hoiatab Mölter.
“Suvisel ajal võiks väike Gutasepti pudel igaühel kotis olla,” vihjab ta vajadusele jalgu aeg-ajalt desinfitseerida.
Ka ei soovita Mölter kunagi külas olles võõraid susse kanda.
Ka tasub suvel umbseid jalanõusid kandes olla tähelepanelik, et jalad ei higistaks, sest see loob bakterite paljunemiseks soodsa keskkonna. Kui ei ole võimalik kanda hingavaid jalanõusid, tuleks päeva jooksul sokke-sukki vahetada või kanda lahtisi jalanõusid, et paljad varbad saaksid rohkem õhku.
Kuidas varbaküüsi õigesti lakkida
- Kõigepealt kanna peale aluslakk, seejärel kaks õhukest värvikihti. Viimistle pealislakiga.
- Kui varbaküüned on krobelised, kasuta tasandamiseks matti küünelakki.
- Kui tahad, et lakk püsiks varvastel veatult viis päeva, kasuta pärlmutterlakki, sellest ei paista väikesed praod välja.
- Pea meeles, et kuigi lakk kuivab maksimaalselt 10 minutit, kinnistub see alles järgmise kümmekonna tunni jooksul. Kui selle aja jooksul küüntele liialt rõhuda, võid lakitud pinna rikkuda.
- Kui oled vasakukäeline, laki varbaküüsi paremalt vasakule. Kui oled paremakäeline, siis vasakult paremale.
- Varbaküüned ei pea olema sõrmeküüntega samas toonis.
- Selle suve kuum trend on värvida ühel jalal pooled küüned ühte tooni, ülejäänud vastandvärviga. Eriti moekad on tänavu sinised-rohelised toonid, kuid alati on moes roosad pastelsed toonid ja ajatu Prantsuse maniküür, mis jätab korrektse üldmulje. (Allikas: Ene Mölter)
Artikli autor / ilmumisaeg: SILJA PAAVLE / 01.08.2014 07:00
[http://mtest.ohtuleht.ee/589690/suvine-jalahooldus-niisuta-ja-laki-kuuned][13.okt.2014]